Eksootikareis Põhja-Vietnamis

Vietnam on tõeline kultuuri varakamber, mis pole massiturismi poolt veel vallutatud. Just huvitav ajalugu, puutumatu ja võltsimata aasialik elustiil, hea toit ning imeline loodus muudavad Vietnami eriliselt võluvaks sihtkohaks. Reisieksperdi sõber Madis Sander saabus hiljuti koos abikaasaga pea 3-nädalaselt Vietnami reisilt ning oli lahkesti nõus meiega oma reisimuljeid Põhja-Vietnamist jagama.

Sapa Põhja-Vietnam


Reis Vietnamisse oli meeles mõlkunud juba aastaid ning kui Finnair avas otselennu Helsinkist Hanoisse ja kuulutas sel puhul välja piletite soodusmüügi, sai veebruari (2013) alguses sügiseks piletid ära ostetud. Aegade jooksul on meie reisimuster sellisena välja kujunenud – kultuuri, loodust, linnasära ja rannaliiva ning alguses tempokas ja pärast rahulikum.
Tüdruk põllul heina vedamasTüdruk põllul heina vedamas (Põhja-Vietnam, Sapa)
Sellisena sunnib reis igapäeva töömõtted kohe tahaplaanile ja lubab kogu reisi nautida ja lõpuks ka lihtsalt lõõgastuda. Reisistiiliks on flash-packer – Wikipedia defineeringu kohaselt “backpacking with a style” ehk seljakoti asemel kohver, naridega hostelitoa asemel boutique hotell ja ööbussi asemel lennuk.

Meie esimeseks peatuspaigaks pärast Hanoist lahkumist oli pisike Bac Ha linnakene, mille kõige suuremaks vaatamisväärsuseks on igal pühapäeval toimuv turg. Saabusimegi linna laupäeval, sättisime ennast kiiresti hotelli sisse ning läksime mägedesse jalutama. Mõne kilomeetri kaugusel oli lille-hmongide küla Pan Pho, kus parasjagu oli käsil suuremat sorti riisikoristamine. Tundus täiesti uskumatu vaatepildina, et kohalikud hõimuesindajad tõesti oma värvikirevates rahvariietes põllul tööd tegid. Nii mõnelgi juhul küsisin luba neist pilti teha – mõni lubas, mõni ei ning mõni küsis meelehead. Kahjuks ei lubanud talvel vigasaanud jalg pikemat retke ette võtta, kuid ühe- ja ka mitmepäevaste matkade teostamiseks sobib Bac Ha ümbrus suurepäraselt.

Ärkamine pühapäeva hommikul Bac Ha's annab Sapast saabuvate turistide ees paaritunnise eelise uurida linnakeses toimuvat kuulsat turgu kogu tema eheduses. Seda kirevust alates rahvariietest kuni turul pakutavani ei saa sõnadesse pannagi. Turupäev on tõeline sündmus, milleks ennast ehitakse ja mitmekümneid kilomeetreid maha kõnnitakse, kas siis kanad, kangad, põrsad turjal või pühvel sabapidi pihus. Turule tullakse nii müüma, vajalikku kaupa ostma kui ka lihtsalt sotsialiseeruma. Aimduse eelolevast turupäevast olime saanud juba Bac Ha'sse saabumise õhtul, kui linnakesse saabus ilmselt kaugematest küladest turulisi ning tekkinud oli ootusärevus, et mis meid järgmisel hommikul ees ootab.
Riisipõllud Vietnamis (Põhja-Vietnam, Sapa)Riisipõllud Vietnamis (Põhja-Vietnam, Sapa)


Ajasimegi ennast vara üles, turgutasime end traditsioonilise hommikusöögi, pho bo supiga ning võtsime suuna turule. Müüjad olid juba kohad sisse võtnud – kes müüs rahvariideid, kes loomi, kes kohalikku kanget vägijooki. Turul olid esindatud erinevad piirkonnas elavad mägihõimud - lillehmongid, mustad hmongid, punased zaod ja nungid. Kõigil olid seljas rahvariided, ühel kirevamad ja värvilisemad, kui teistel.
Tüdruk turul kanadega (Põhja-Vietnam, Sapa)Tüdruk turul kanadega (Põhja-Vietnam, Sapa)


Lõuna paiku saabus turule bussitäite kaupa turiste Sapast ning selleks ajaks olime meie oma turutiiru juba lõpetamas. Ekskursioonina Bac Ha külastamine Sapa mägikülast on küll üks võimalus, kuid kindlasti soovitaksime Bac Ha jaoks reserveerida eraldi 1-2 päeva. Linnakese meeldiva ja rahuliku õhustiku nautimine ning turuliste saabumise jälgimine on seda kindlasti väärt.

Sapast saabunud turistibussiga liikusime meiegi imelisest loodusest ümbritsetud mägikülla. Sapa on kahtlemata Põhja-Vietnami kõige külastatavam mägiküla, mis paelubki turiste ehede looduse ja maaliliste riisiväljadega ning samuti on võimalus näha ja kogeda kohalike hõimude elulaadi, mille eksisteerimine tundub tänapäeva kiirestiarenevas infoühiskonnas kohati lausa sürreaalne.

Meie põgus Sapa külastus piirnes 13-kilomeetrise matkaga mööda mäekülgi, riisipõlde ja väikseid külakesi. Giidiks oli meil musta hmongi hõimu kuuluv naisterahvas. Me naisega ei jõudnud omavahel kuidagi kokkuleppele tema vanuses, meie pakkumised jäid 20- ja 40-eluaasta vahele. Lõpuks selgus, et ta oli 28-aastane. Peale teejuhtimise läbi riisipõldude ja mäenõlvade, rääkis ta veidi ka oma elust. Tal oli kokku 4 last ning neist noorim vaid pooleaastane, keda mees kodus hoidis. Pere ainukese raha toovadki majja giididena töötavad naised, aastapalk küündib neil kõigest 300 euroni...
Naine seaga turul (Põhja-Vietnam, Bac Ha)Naine seaga turul (Põhja-Vietnam, Bac Ha)


Vaated 1600 meetri kõrguselt alla riisipõldudele olid hingematvalt ilusad, pealegi oli meid õnnistatud ilusa ja päikesepaistelise ilmaga. Vaid paar päeva varem oli korralikult sadanud ning ainsana reetsid vihmaseid päevi libedad savised teerajad. Ühes külas pakuti meile lõunasööki, mille koha peremees ainult meile kohapeal valmistas. Võib öelda, et Vietnami toit pakkus meile reisil ühe suurima üllatuse – see oli erakordselt maitsev ning täiesti eripärane. Kui riigi põhjaosas olid üsna selgelt äratuntavad Hiina mõjutused, siis mida tohkem lõuna poole, seda maitserohkemaks toit muutus. Vaade „restorani“ aknast oli lihtsalt ülim – teisel pool orgu laiusid riisipõllud ja metsadega kaetud mäetipud. Loodussõpradele on Põhja-Vietnam tõeliseks maiuspalaks ning kui see veel pole teie reisisihtkohtade top-is, siis kindlasti soovitame see sinna lisada.

Täname Madis Sanderit, kes on selle artikli teksti ja fotode autor.


Maaliline India ookeani pärl - Sri Lanka

Lonely Planeti sõnul on Sri Lanka number 1 maa, mida 2013.a külastada ja seda nii reisiekspertide arvamuste kui ka inimeste hääletuste kohaselt. Sri Lanka tähendab tõlgituna „õnnemaad“. Sri Lankast on saamas parima hinna ja väärtuse suhtega turismipiirkond. Saare põhja osas on rohkem vana-aegseid linnu, kindluseid ja ilusat loodust, kui lõuna osas on ilusad pikad liivarannad. Keskmine temperatuur aastaringselt on 26-27°C, vesi ca 27°C. Mägedes on öösel jahedam, min 10°C. Vihma võib sadada aeg-ajalt, kuid vihmasadu on lühiajaline ja värskendav. Sri Lankal on valdavalt budismi usk, kuid ka on moslemeid, kristlasi, hinduiste. Kohalikud tegelevad peamiselt teekasvatamise ja -korjamisega, kalastamise ning riisikasvatusega. Kohalik valuuta on Sri Lanka ruupia, kuid suuremates poodides saab maksta ka krediitkaardiga. Turu ja teeäärsete poodide jaoks tuleks siiski varuda ka kohalikku sularaha. Ruupia kurss on kõrge, 1 EUR võrdub ca 161 ruupiaga. Sri Lankale reisimiseks eestlastel viisat vaja ei ole, tuleb vaid enne reisi vormistada internetis ETA - ehk registreerimine, mis see maksab 20 USD. Lennud toimuvad Colombo lennujaama. Lennujaamast Colombo linna on ca 32 km, sõidule kulub aga sõltuvalt liiklusest ca 1-1.30h.

Põhiline turismipiirkond on saare lõuna- ja keskosas, saare põhjaosas on vähem turvalisem ning vähem turistiatraktsioone ning turistid sinna üldjuhul ei reisi.
Sri Lanka liiklus on vasakpoolne ning liiklemine suhteliselt keeruline, kuna teemärke on väga vähe, vahemaad on pikad ja teed ei ole heas korras. Olemas on ainult 1 kiirtee ning tuleb arvestada sellega, et liiklemine ühest punktist teise võtab väga palju eaga, kuna tulenevalt kehvadest teeoludest sõidukiirus ongi ca 50-60 km/h. Mõistlik on rentida auto koos autojuhiga, kes oskab kõige efektiivsemal viisil sõidutada sinna, kuhu vaja. Lühemateks sõitudeks on levinud sõiduvahend nii kohalike kui ka turistide hulgas nn. „tuk-tuk“, mille hinnad on mõistlikud.
Jätka "Maaliline India ookeani pärl - Sri Lanka" täisvaate lugemist

Valge liiva ja kristallselge veega paradiis!

Maldiivi Vabariik koosneb 26-st atollist, mille alla kuulub kokku 1193 saart. Saared on ligikaudu 700 km laiusel alal ja nende keskmine kõrgus merepinnast on ca 1 km. Aastaringselt on sooja ca 28°C, novembrist aprillini on soe ja rahulik kliima, maist oktoobrini on tuulisem ja natuke võib sadada vihma. Rahvaarv on ca 395 000 elanikku ja maldiivlased on moslemi usku. Maldiivide pealinn on Male, kus elab ca 150 000 elanikku, kes elavad 2 km2 suurusel saarel ja maailmas kõige tihedamini asustatud saar. Põhiline ekspordi toode on tuunikala, peamine tegevusala on turism. Kohalik valuuta on rufiyaa, kuid kuurortides saab igal pool maksta USD-ga ja EUR-ga ning krediitkaartidega. Väiksematel saartel tuleb siiski ostude eest kohalikus valuutas tasuda. Töönädal algab pühapäevast ja lõpeb neljapäeval. Nädalavahetus on reede ja laupäev. Shopata on võimalik Males, kus on häid kohalikke käsitöö kaupu, suveniire, kuurortides on ainult hotellide väikesed butiigid ja nendes on hinnad kallid. Rahvusvahelised lennud maanduvad Male lennujaamas ning kuuroti/hotelli lennatakse air taxiga ehk vesilennukiga, see on ca 15 inimest max mahutav väikelennuk ning olenevalt, millisele atollile lennatakse, kestab lend ca 20 minutit.
Maldiividele eestlastel viisat vaja ei ole, piiril võidakse küsida rahaliste vahendite olemasolu tõestust, kuid kogemus näitab, et seda ei küsita ja üldiselt läheb sisenemine riiki ladusalt.

Jätka "Valge liiva ja kristallselge veega paradiis!" täisvaate lugemist

Sri Lankale reisimine on viisavaba

Sri Lankale reisimine on alates 01.10.2011 Eesti kodanikele viisavaba.

Lisateave:

Sri Lanka - imeline troopikasaar


Sri Lanka saar asub India ookeanis, India tipust natuke lõuna pool. Sri Lanka ei ole Eestiga võrreldes väga palju suurem riik, kuid inimesi elab seal tunduvalt rohkem. 20 miljonit elanikku 65 610 km²-l võib meie jaoks harjumatu olla. Suurema osa Sri Lanka elanikest moodustavad singalid, ülejäänud osa tamilid ja teised etnogrupid. Ka ametlikeks keelteks on sinhala ja tamil, kuid ajaloo tõttu räägivad paljud ka inglise keelt ja kohalikud moslemid muidugi araabia keelt. Peamine usk on budism, teised religioonid on hinduism, islam ja kristlus. Kui Colombo välja arvata, siis on srilankalased kinni oma vanades tavades. Näiteks ei ole naistel sobilik ilma saatjata õhtul hilja väljas käia ja maakohtades lepitakse veel kokku abielusid. Turistidega on srilankalased väga sõbralikud. Ja isegi, kui kohalikud ootavad oma teenuste eest väikest tasu, ei muutu nad liiga pealetükkivaks.

Sri Lanka reis saab tavaliselt alguse Colombo lennujaamast, mis üllatusena ei asugi äripealinna Colombo külje all, vaid sellest umbes tunnise autosõidu kaugusel. Kuigi enamus inimesi peab Sri Lanka pealinnaks Colombot, on tegelikult ametlik pealinn hoopis Sri Jayawardenepura. Sellest hoolimata on Colombo Sri Lanka suurim linn. Tüüpilise Aasia suurlinnana on siin suhteliselt tolmune ja kärarikas. Linn on täis signaalitavaid autosid, kiirustavaid tuk-tuk'e (kolmerattalisi avatud sõidukeid), autode vahel põiklevaid mootorrattaid, sagivaid inimesi ja hulkuvaid koeri. Uhkete kõrghoonete kõrval ilutsevad kaunid pühakojad ja lagunevad räämas elamud - Segu rikkusest ja vaesusest. Colombo on Sri Lankal ainus linn, kus on olemas suured ostukeskused, kust leiate nii odavaid tuntud firmade riideid, kohalikke meeneid, maitseaineid ja kõike muud vajalikku. Väljaspool Colombot on võimalik oma ostud teha väiksemates poodides või kaubelda tänavakaubitsejatega.

Sri Lankas on küll kaunid rannad, mis asuvad lääne- ja lõunarannikul, kuid sellest hoolimata oleks viga, jätta reisikavast välja suurem või väiksem ringreis sisemaal. Veetes puhkuse vaid rannas, jääb tõeline Sri Lanka olemus tabamata. Ainukeseks ringreisi miinuseks on saare aeglane liiklus, mis tähendab, et mõni päev võib sõitmisele pool päeva kuluda. Sellegi poolest on asi seda väärt - sellel saarel on pakkuda nii mõndagi põnevat.
Jätka "Sri Lanka - imeline troopikasaar" täisvaate lugemist