Egiptuse reisikiri, osa 2: Aswan-Luxor, Niiluse kruiis
Posted by Annika on



Äratus Kairo-Aswani rongis. Ma arvan, et see öö oli üks vähim magatud öö minu elus. Mulle see rongi loksumine ei sobinud. Pealegi oli kogu aeg selline tunne, et kohe sõidab rong rööbastelt välja. Ja ülemisel korrusel magav sõbranna oli pidevas allakukkumise hirmus.
Hommikusöök toodi kell 08:00. See koosnes peamiselt erinevat liiki saiadest. Selle paari päeva jooksul olen aru saanud, et saia süüa egiptlased armastavad.
Kuigi pidime Aswani jõudma 08:30, saabusime alles 10:00. Selline hilinemine on Egiptuses täiesti tavaline.
Rongijaamas oli meil vastas esindaja, kes viis meid minibussiga 5 minuti kaugusel asuvasse kruiisilaevade sadamasse, kust algas me 4-päevane Niiluse kruiis.
Meie laeva nimi oli Sherry boat. Ametlikult on see 5*****, aga meie mõistes lukslaevast oli asi kaugel.
Kui jootrahad kõigile asjaosalistele (esindaja, autojuht, pakikandja) jagatud, maabusime lõpuks oma kajutisse. 5***** kajuti tase ei olnud, aga me olime rõõmsad, et see oli 4x suurem kui me rongikupee ja Egiptuse kohta väga kena.
Kuna meil oli lõunasöögini ligi 2h aega, otsustasime seda aega kasulikult kasutada ja päikesetekile päevitama minna. Olgugi, et oli detsember, mis on egiptlaste jaoks esimene talvekuu, trotsisime tuult ja nautisime Egiptuse sooja päikest.
Pärastlõunal oli meie esimene ekskursioon. Giid Peter, kellele meeldis, et teda kutsutakse eestipäraselt Peeteriks. Ta oli ka varem eestlastega kokku puutunud ja teadis isegi mõningaid eestikeelseid sõnu. Lisaks õppis ta neid reisi jooksul juurde.
Kõigepealt näidati meile Lõpetamata Obeliski (Unfinished Obelisk), mis oli kokkuvõttes üks suur kivihunnik. Töö obeliskiga jäi pooleli ja obelisk jäi püsti panemata, kuna avastati, et obeliski kivi oli ebakvaliteetne. Seejärel sõitsime vaatama 1960-ndatel ehitatud tammi “High Dam”. Esimene Aswani tamm rajati 1902. aastal, kuid peale mitut üleujutust otsustati ehitada uus ja suurem tamm. Tammi eesmärgiks on hoida ära Niiluse üleujutust, toota elektrit ja kasutada vett Niiluse ääres olevatel põldudel. Tamm avatakse 2x aastas.
Viimaseks atraktsiooniks oli õhtune felukka sõit, mis pidi meid laevale tagasi viima. Felukka on tüüpiline puidust purjekas, millega sõidetakse mööda Niilust. Meie felukka juhiks oli vanem mees, kes oleks justkui narkouimas. Kui me giidilt selle kohta aru pärisime, ta vaid naeris ja ütles, et see mees ongi kogu aeg selline. Kruiisilaevade sadamasse saabusime juba pimedas. Avastasime, et vahepeal oli meie laeva kõrvale veel üks laev lisandunud ja me ei saanud otse felukkast oma laeva ronida. Seega pidime randuma ja sealtkaudu oma laeva üles leidma. See ei olnudki nii lihtne, kuna sadamas oli väga palju laevu, asudes üksteise kõrval. Nii et kui sa laevast välja linna peale jalutama lähed, jäta kindlasti meelde, milline laev on kõige lähemal kaile. Vastasel juhul sa ei pruugi enam oma laeva üles leida, kuna sinu laev võib kaist alles kolmas või neljas laev olla ja nimi ei ole kaldale näha.
Õnnelikult kajutisse jõudes, saime natuke puhata ja siis õhtusöögile. Õhtusöök oli suurepärane kuniks märkasime koogivaagna kõrval siblivat prussakat. Me teadsime küll, mis maale oleme tulnud, aga koogid jäid sel õhtul siiski puutumata. Eelistasime jäätist süüa.
Peale õhtusööki lõbustas reisijaid kohalike muusikute bänd ja supervormikas kõhutantsija, kes üritas ka publiku seast endale kõhutantsu kaaslasi leida. Õnneks või kahjuks jäid turistide nabaliigutused väga kesiseks, kuid ega see tants nii lihtne ei olnudki, kui esialgu tundus. Viimase esinejana ilmus meie ette poiss suurte värviliste seelikute ja rätikutega. Tema tants koosneb ainult keerutamisest ja ta tegi seda vähemalt 5 minutit kui mitte veel kauem. Peale esinejaid mängiti niisama diskomuusikat. Kuna me olime väsinud, otsustasime kajutisse magama minna. Hiljem saime teada, et Egiptuse mehed armastavad kuni varahommikuni sõprade seltsis kaarte mängida ja vesipiipu suitsetada. Naiste kohta info puudub.
8. detsember
Varahommikul lahkusime Aswanist ja sõitsime Kom Ombosse. Peale hommikusööki külastasime Kom Ombo ebatavalist kahekordset templit, mis ongi ehitatud kahele jumalale: krokodillipeaga Sobek’ile ja pistrikjumal Horus’ele. Templil on isegi kaks eraldi sissepääsu ja kaks identset templipoolt. Avastasime, et kohalikud mehed (nn. templivalvurid), kes siin ringi liikusid, ilmusid nagu nõiaväel pildile isegi siis, kui sa neid sinna ei soovinud ja hiljem lootsid selle eest ka raha saada.
Peale templikülastust tundus paras aeg päikest võtta. Mis siis, et tuul oli tugev. Kui muu rahvas oli end riietesse mässinud, siis eestlased trotsisid jahedat tuult ja lubasid Egiptuse päikesel end natuke pruunistada.
Selle päeva viimane vaatamisväärsus oli võimas Edfu tempel, mis on suuruselt teine tempel Egiptuses (esimesel kohal on Karnaki tempel). Tempel on pühendatud pistrikjumalale Horusele. Templi seintel ilutsevad iidse Egiptuse jutustused ja müüdid. Tänapäeval on Edfu tempel üks paremini säilinud templeid kogu Egiptuses.
Tänane õhtu algas laevas igapäevase kella 5 teega või kohviga, järgnes puhkus ja lõppes Egiptuse õhtuga koos kohaliku söögi-joogi, muusika ja mängudega. Selleks peoks pidid osalised kandma pikka hõlsti, mida nimetatakse galabeya’ks. Meil seda ei olnud, aga see ei takistanud peost osa saada. Õhtu jooksul tuli osaleda mitmetes mängudes. Tüüpiliselt olid kõik mängijad naised. Mis siin imestada, kui korraldajad olid kõik kuumaverelised Egiptuse mehed. Peale mängimist läks lahti korralik tantsupidu, kus leierdati ööläbi nii disko-, latiino-, hip-hop kui loomulikult ka Egiptuse pop-muusikat. Ja mulle tundub, et siin maal oskavad kõik mehed laulda, tantsida ja trumme mängida või oli see kokkusattumus.
9. detsember
Kuna magama sai alles kell 4 öösel, ei olnud hommikul kerge ärgata. Vahepeal olime jõudnud Esna kitsaskohani. Kuna lõunas on Niilus kõrgemal kui põhjas, on vahele ehitatud nö lukk, kus laev lastakse kõrgemalt madalamale. Peale hommikusööki läksime ülemisele dekile, et uurida, kuidas asi toimib. Lisaks sellele lubati meid kaptenisillale, kus saime pildi koos kapteniga ja laevarooli katsuda.
Edasi otsustasime lõunani magada. Õnneks ei olnud meil enne lõunasööki ka ühtegi ekskursiooni.
Hiljem, kui olime end erksamaks maganud, viidi meid mootorpaadiga Niiluse läänekaldale. Esimese vaatamisväärsusena külastasime mägede vahel asuvat Kuningate Orgu, kus meil õnnestus näha kolme hauakambrit. Millised kuningad just sinna maetud olid, enam ei mäleta, aga võimsa mulje jätsid need kõik. Kuningate Orus oli midagi müstilist. Võib-olla oli põhjus vanades hauakambrites või siis ümbritsevades mägedes ja tuulevaikuses.
Enne tänase päeva viimast vaatamisväärsust viidid meid vahepeal šoppama. Poe nimi oli “House of Alabaster” (alabastri maja), kus müüdi kividest raiutud esemeid: vaase, nõusid, erinevaid jumalate ja loomade kujukesi, püramiide jne. Väidetavalt kvaliteetsed kaubad. Selle kohta ei oska ma midagi öelda, aga pealevaadates tundusid asjad kenad ja sellest meile piisas. Lisaks näidatati meile ka ebakvaliteetseid võltsinguid, mida pidi Egiptuses igal turul ja suveniiripoes leiduma. Tänu omaniku suurepärasele veenmisoskusele, ilusatele asjadele ja võib-olla ka meie naiivsusele maksime ehk liiga paljugi, ent puhkusel ongi rohkem lubatud.
Peale “poeröövlit” külastasime Hatshepsut’i templit Deir El-Bahri, mis on üks erilisemaid templeid Egiptuses. Tempel oli rajutud lubjakivist, mitte liivakivist, mis oli teiste templite ehitusmaterjaliks.
Hatshepsut oli ajaloo järgi esimene teadaolev naismonarh Kleopatra kõrval ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid. Hatshepsut valitses riiki 22 aastat. Kuna meil läks viimases poes väga kaua, siis me ei jõudnudki templi ülemist korrust vaadata, aga selle-eest saime templi üldvaate oma fotokasse ilma rahvamassita.
Viimase asjana külastasime õhtul Luxori turgu, kus tuli jälle oma kauplemisoskusi demonstreerida. Kogu protsess oli nii pikk ja väsitav, et peale 3 ostu ei tahtnud rohkem turgu nähagi. 60£ eest sain endale kauni villase teki, 12£ eest kotijagu kaneelipulkasid ja 50£ hõbedast Nefertiti pea keti otsa. Eeldan, et rõõm oli kahepoolne. Lisaks õppisime turulkäimisega, et kauplemine läheb hõlpsamalt, kui meespoemüüja ema kohal ei ole.
Kaubad ostetud jalutasime tagasi laeva. Oma viimase õhtu armsaks saanud laevas veetsime egiptuse õlu mekkides ja viimaseid kõhutantsunippe õppides.
Viimaseks atraktsiooniks oli õhtune felukka sõit, mis pidi meid laevale tagasi viima. Felukka on tüüpiline puidust purjekas, millega sõidetakse mööda Niilust. Meie felukka juhiks oli vanem mees, kes oleks justkui narkouimas. Kui me giidilt selle kohta aru pärisime, ta vaid naeris ja ütles, et see mees ongi kogu aeg selline. Kruiisilaevade sadamasse saabusime juba pimedas. Avastasime, et vahepeal oli meie laeva kõrvale veel üks laev lisandunud ja me ei saanud otse felukkast oma laeva ronida. Seega pidime randuma ja sealtkaudu oma laeva üles leidma. See ei olnudki nii lihtne, kuna sadamas oli väga palju laevu, asudes üksteise kõrval. Nii et kui sa laevast välja linna peale jalutama lähed, jäta kindlasti meelde, milline laev on kõige lähemal kaile. Vastasel juhul sa ei pruugi enam oma laeva üles leida, kuna sinu laev võib kaist alles kolmas või neljas laev olla ja nimi ei ole kaldale näha.
Õnnelikult kajutisse jõudes, saime natuke puhata ja siis õhtusöögile. Õhtusöök oli suurepärane kuniks märkasime koogivaagna kõrval siblivat prussakat. Me teadsime küll, mis maale oleme tulnud, aga koogid jäid sel õhtul siiski puutumata. Eelistasime jäätist süüa.

Peale õhtusööki lõbustas reisijaid kohalike muusikute bänd ja supervormikas kõhutantsija, kes üritas ka publiku seast endale kõhutantsu kaaslasi leida. Õnneks või kahjuks jäid turistide nabaliigutused väga kesiseks, kuid ega see tants nii lihtne ei olnudki, kui esialgu tundus. Viimase esinejana ilmus meie ette poiss suurte värviliste seelikute ja rätikutega. Tema tants koosneb ainult keerutamisest ja ta tegi seda vähemalt 5 minutit kui mitte veel kauem. Peale esinejaid mängiti niisama diskomuusikat. Kuna me olime väsinud, otsustasime kajutisse magama minna. Hiljem saime teada, et Egiptuse mehed armastavad kuni varahommikuni sõprade seltsis kaarte mängida ja vesipiipu suitsetada. Naiste kohta info puudub.
8. detsember
Varahommikul lahkusime Aswanist ja sõitsime Kom Ombosse. Peale hommikusööki külastasime Kom Ombo ebatavalist kahekordset templit, mis ongi ehitatud kahele jumalale: krokodillipeaga Sobek’ile ja pistrikjumal Horus’ele. Templil on isegi kaks eraldi sissepääsu ja kaks identset templipoolt. Avastasime, et kohalikud mehed (nn. templivalvurid), kes siin ringi liikusid, ilmusid nagu nõiaväel pildile isegi siis, kui sa neid sinna ei soovinud ja hiljem lootsid selle eest ka raha saada.
Peale templikülastust tundus paras aeg päikest võtta. Mis siis, et tuul oli tugev. Kui muu rahvas oli end riietesse mässinud, siis eestlased trotsisid jahedat tuult ja lubasid Egiptuse päikesel end natuke pruunistada.
Selle päeva viimane vaatamisväärsus oli võimas Edfu tempel, mis on suuruselt teine tempel Egiptuses (esimesel kohal on Karnaki tempel). Tempel on pühendatud pistrikjumalale Horusele. Templi seintel ilutsevad iidse Egiptuse jutustused ja müüdid. Tänapäeval on Edfu tempel üks paremini säilinud templeid kogu Egiptuses.
Tänane õhtu algas laevas igapäevase kella 5 teega või kohviga, järgnes puhkus ja lõppes Egiptuse õhtuga koos kohaliku söögi-joogi, muusika ja mängudega. Selleks peoks pidid osalised kandma pikka hõlsti, mida nimetatakse galabeya’ks. Meil seda ei olnud, aga see ei takistanud peost osa saada. Õhtu jooksul tuli osaleda mitmetes mängudes. Tüüpiliselt olid kõik mängijad naised. Mis siin imestada, kui korraldajad olid kõik kuumaverelised Egiptuse mehed. Peale mängimist läks lahti korralik tantsupidu, kus leierdati ööläbi nii disko-, latiino-, hip-hop kui loomulikult ka Egiptuse pop-muusikat. Ja mulle tundub, et siin maal oskavad kõik mehed laulda, tantsida ja trumme mängida või oli see kokkusattumus.
9. detsember
Kuna magama sai alles kell 4 öösel, ei olnud hommikul kerge ärgata. Vahepeal olime jõudnud Esna kitsaskohani. Kuna lõunas on Niilus kõrgemal kui põhjas, on vahele ehitatud nö lukk, kus laev lastakse kõrgemalt madalamale. Peale hommikusööki läksime ülemisele dekile, et uurida, kuidas asi toimib. Lisaks sellele lubati meid kaptenisillale, kus saime pildi koos kapteniga ja laevarooli katsuda.
Edasi otsustasime lõunani magada. Õnneks ei olnud meil enne lõunasööki ka ühtegi ekskursiooni.
Hiljem, kui olime end erksamaks maganud, viidi meid mootorpaadiga Niiluse läänekaldale. Esimese vaatamisväärsusena külastasime mägede vahel asuvat Kuningate Orgu, kus meil õnnestus näha kolme hauakambrit. Millised kuningad just sinna maetud olid, enam ei mäleta, aga võimsa mulje jätsid need kõik. Kuningate Orus oli midagi müstilist. Võib-olla oli põhjus vanades hauakambrites või siis ümbritsevades mägedes ja tuulevaikuses.
Enne tänase päeva viimast vaatamisväärsust viidid meid vahepeal šoppama. Poe nimi oli “House of Alabaster” (alabastri maja), kus müüdi kividest raiutud esemeid: vaase, nõusid, erinevaid jumalate ja loomade kujukesi, püramiide jne. Väidetavalt kvaliteetsed kaubad. Selle kohta ei oska ma midagi öelda, aga pealevaadates tundusid asjad kenad ja sellest meile piisas. Lisaks näidatati meile ka ebakvaliteetseid võltsinguid, mida pidi Egiptuses igal turul ja suveniiripoes leiduma. Tänu omaniku suurepärasele veenmisoskusele, ilusatele asjadele ja võib-olla ka meie naiivsusele maksime ehk liiga paljugi, ent puhkusel ongi rohkem lubatud.
Peale “poeröövlit” külastasime Hatshepsut’i templit Deir El-Bahri, mis on üks erilisemaid templeid Egiptuses. Tempel oli rajutud lubjakivist, mitte liivakivist, mis oli teiste templite ehitusmaterjaliks.
Hatshepsut oli ajaloo järgi esimene teadaolev naismonarh Kleopatra kõrval ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid. Hatshepsut valitses riiki 22 aastat. Kuna meil läks viimases poes väga kaua, siis me ei jõudnudki templi ülemist korrust vaadata, aga selle-eest saime templi üldvaate oma fotokasse ilma rahvamassita.
Viimase asjana külastasime õhtul Luxori turgu, kus tuli jälle oma kauplemisoskusi demonstreerida. Kogu protsess oli nii pikk ja väsitav, et peale 3 ostu ei tahtnud rohkem turgu nähagi. 60£ eest sain endale kauni villase teki, 12£ eest kotijagu kaneelipulkasid ja 50£ hõbedast Nefertiti pea keti otsa. Eeldan, et rõõm oli kahepoolne. Lisaks õppisime turulkäimisega, et kauplemine läheb hõlpsamalt, kui meespoemüüja ema kohal ei ole.

Kaubad ostetud jalutasime tagasi laeva. Oma viimase õhtu armsaks saanud laevas veetsime egiptuse õlu mekkides ja viimaseid kõhutantsunippe õppides.
Trackbacks
Trackback specific URI for this entryThis link is not meant to be clicked. It contains the trackback URI for this entry. You can use this URI to send ping- & trackbacks from your own blog to this entry. To copy the link, right click and select "Copy Shortcut" in Internet Explorer or "Copy Link Location" in Mozilla.
No Trackbacks
Comments
Display comments as Linear | ThreadedNo comments