Reisieksperdi ajaveeb

12. detsember
Koputus uksele. Esialgu ei saanud me midagi aru, hetke pärast taipasime, et keegi on ukse taga. Hüüdsime, et magame alles ja pole veel riides. Mingi aja pärast helises telefon ja keegi küsis, millal võib tulla minibaari üle vaatama. Tõusime siis üles ja avasime toapoisile ukse, kes vaatas minibaari üle ja lahkus. Aga meie uni oli rikutud.
Viimane Hurghada päev oli suhteliselt sündmustevaene. Meid ootas ees pikk sõit Hurghadast Kairosse (ca 6h). Buss pidi lahkuma Hurghada bussijaamast 13:30. Bussijaam nägi välja nagu mahajäätud ehitusplats, kuigi see bussijaam pidi neil uus olema. Huvitav, milline see vana siis välja nägi? Õnneks oli meie buss aga väga korralik. 70£ pileti sisse kuulus ka väike söögikarp mahla ja magusa koogikesega. Buss ise oli uus ja mugav. Ainsana häiris ehk rahulikku sõitu telekast kostuv Egiptuse komöödiafilm, mille araabiakeelsetest sõnadest peale “habibi” me midagi aru ei saanud.
Kairosse saabusime õhtul. Kuna Kairos on ostukeskused avatud vähemalt keskööni, tutvusime natuke pealinna kaubandusega ja hiljem einestasime kohalikus kohvipoes. Pean tunnistama, et Egiptuse sandwich oli maitsvam kui mistahes Ameerika kiirrestoranide hamburgerid.

13. detsember
Meie eelviimane päev Egiptuses tõotas tulla tihe. Esimesena kohtusime oma tänase giidi Khaled’iga, kes oli punase pea, heleda nahaga ja veidi naljaka olekuga ega näinud põrmugi egiptlase moodi välja. Saime juba alguses aru, et kerge temaga ei ole. Khaled küll teadis palju ning tundis väga hästi kõiki vaatamisväärsuste valvureid ja teisi giide, aga ta rääkis ülikiirelt ja suhteliselt kehva diktsiooniga. Me pidime tõsiselt pingutama, et ta jutust pooltki aru saada ja koomilistel hetkedel mitte naerma pursata.
Ekskursioonipäev algas Egiptuse muuseumis, mis oli tohutusuur ja selgelt ülerahvastatud. Kogu kollektsiooni nägemiseks kuluks tõenäoliselt päevi. Meie giid peatus vaid tähtsamate väljapanekute juures, jutustades lugusid ja õpetades vanade egiptlaste kirjakeelt, mis ei olnudki nii lihtne. Lugemist alustatakse iga kord erinevast kohast, enamasti teksti keskelt. Aga kummal pool algus on, sõltub sellest, kuhu poole linnud, loomad ja muud kujud oma “näo” on suunanud. Kord loetakse paremalt, kord vasakult – üsna keeruline.
Muuseum nähtud, sõitsime iidsete Giza püramiidide poole. Teel sinna rääkis giid Niiluse tähtsusest ning Ülem- ja Alam-Egiptuse erinevustest. Enne püramiide külastasime veel papüüruse- ja ehetekauplusi, kuid õnneks pääsesime sealt midagi ostmata.
Peagi jõudsime 7 esimese maailmaime hulka kuuluvate Giza püramiidide juurde. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Tundub, et iidsed püramiidid ja Härra Sfinks on siinse meluga juba harjunud, aga meie mitte. Kuna me olime turistidest, kauplejatest ja kaamelimeestest väsinud, otsustasime varsti edasi liikuda. Meid viidi veel eemalasuvale vaateplatvormile, kust saime mälestuseks kaunid pildid kolmest Giza püramiidist.
Järgmisena sõitsime Egiptuse suurimale turule Khan el Kalili. Meie giid rääkis kohe alguses, et esialgu vaatame asjad üle ja alles siis hakkame kauplema. Tundub, et ta pidas meid algajateks. Kuna meil oli plaanis suurem kogus õlasalle osta, siis hakkasime kohe kauplema. Esialgsed hinnad olid 45£ salli eest. Kuigi me olime üritanud vähemalt 5 müüjaga kaupa teha, oli miinimumhind 17£. Meie soovisime aga maksta 15£. Lõpuks leidsime müüja, kes suure kauplemise peale oli nõus müüma meile 10 väga kaunist õlasalli hinnaga 16£ tükk. See oli meie võit! Isegi me giid oli hämmingus, et me nii järjekindlad olime. Viimase asjana kauplesime endale kohalikud Egiptuse trummid. 600£ pealt langes hind 110£. Me ei olnud küll päris rahul, aga kuna meile antud kauplemisaeg 1,5h hakkas läbi saama ja giid kiirustas juba minekule, tuli meil hinnaga leppida. Nii kahju. Juba tekkiski hasart, aga kuna meil jäid vesipiibud ostmata, siis plaanisime nagunii järgmisel päeva tagasi tulla.
Väsinult jõudsime hotelli tagasi. Kuna meie sõber Mahmoud kutsus meid õhtuks klubisse, siis otsustasime enne natuke puhata.
End peole sättides lõbustasime end telekast tuleva muusikakanaliga, kus esitati enamasti kohalike staaride poplaule. Erinevaid lugusid võis olla ligi 20, aga kokku nägime vist ainult viite esinejat. Ju Egiptuses sel hetkel rohkem poplauljaid ei olnud. Kõige kummalisem oli aga iga muusikavideo lõpus subtiitreid näha.
Klubi või õigemini baar, kuhu me oma Kairo viimast õhtut veetma läksime, oli üliväike. Mõned lauad, imepisike tantsupõrand ja nurgake bändile. Bänd, kes seal sel õhtul esines, oli segu Egiptuse rahvus- ja popmuusikast. Minu meelest ülihea valik. Ma ei oleks kunagi uskunud, et Egiptuses saab nii head muusikat kuulata. Kuna siinses klubis käib palju Kairos elavaid välismaalasi, siis oli seltskond üsna rahvusvaheline. Lisaks välismaalastele leidus seal ka euroopameelsemaid Egiptuse noori.

14. detsember
Nelja paiku öösel otsustasime baariarve maksta ja lahkuda. Kuna kõht oli vahepeal tühjaks läinud, otsustasime ühes vähestes öösel lahti olevates söögikohtades keha kinnitada. Kohaks valiti Itaalia pastarestoran, mis pidi ka Kairo ainus 24h avatud restoran olema. Kõht kurguni täis, viidi meid hotelli tagasi. Kell lähenes juba kuuele. Ainsana suutsime mõelda vaid voodist ja peagisaabuvast unest.
Kuna eelmise öö pidutsemine venis hommikutundideni, lubasime endale puhkust pealelõunani. Meie viimase päeva plaan oli muretseda Khan el Kalili’lt vesipiibud. Õhtupoole kohtusime Mahmoudiga, kes aitas meil need õige hinnaga kätte saada. Lausa kurb oli sellest, et me ei pidanudki kauplema. Kuigi kauplemine oli väsitav, hakkas see meile lõpuks meeldima. Siiski kauplesime endale veel kõhutantsuvööd ja käeketid. Väike snäkk kohalikus hamburgerirestoranis ning tuligi asjad kokku pakkida ja lennujaama poole sõitma hakata.

15. detsember
Kuna lend väljus öösel ja me olime hoolimata päevasest magamisest väga väsinud, möödus me lennureis Kairost Prahasse enamjaolt magades. Ees oli veel 5-tunnine ootamine Praha lennujaamas ja lõpuks kojulend Tallinnasse. Kogu selle aja oli mõlema käsipagasiks suur õlakott, Egiptuse trumm ja kaks vesipiipu. Ime, et meid niiviisi üldse lennukisse lubati.
Koju jõudes olime väsinud, kuid õnnelikud. Nägime suurema osa Egiptuse vaatamisväärsusi, saime päikest, tutvusime uute inimestega, lihvisime kauplemisoskusi, nautisime puhkust ja tõstsime oma egod taevani.

Meie reisi sõnaraamat (sõnad on kirjutatud hääldamise järgi):

AHLAN – tere
SHOKRAN – aitäh
LA LA LA – ei ei ei
SALAM – head aega
MAGNOON – hull
MASHI – OK
FEEN – kus
FELOOS – raha
BAFISH FELOOS – raha ei ole
AYWAA – jah
BOSSEE – vaata (ütled sõbrale, kui tahad midagi näidata)
SAHBEY – mu sõber
SAHEB - sõber
EMSHY – mine minema
ANA GAAHAN – olen näljane
SABAH EL KHER – tere hommikust
MASAA EL KHER – tere õhtust
TESBAH ALA KHER – head ööd
LAUWSAMAHT – palun
MENFADLAK – palun
AHLAM GAMILA – magusaid unenägusid
SISHA – vesipiip
VISAHETAK – terviseks
HABIBI – mu kallis

1 – wahed
2 – etneen
3 – talata
4 – arbaa
5 – khamsa
6 – seta
7 – sabaa
8 – tamanya
9 – tesoa
10 - ashara