Lonely Planeti sõnul on Sri Lanka number 1 maa, mida 2013.a külastada ja seda nii reisiekspertide arvamuste kui ka inimeste hääletuste kohaselt. Sri Lanka tähendab tõlgituna „õnnemaad“. Sri Lankast on saamas parima hinna ja väärtuse suhtega turismipiirkond. Saare põhja osas on rohkem vana-aegseid linnu, kindluseid ja ilusat loodust, kui lõuna osas on ilusad pikad liivarannad. Keskmine temperatuur aastaringselt on 26-27°C, vesi ca 27°C. Mägedes on öösel jahedam, min 10°C. Vihma võib sadada aeg-ajalt, kuid vihmasadu on lühiajaline ja värskendav. Sri Lankal on valdavalt budismi usk, kuid ka on moslemeid, kristlasi, hinduiste. Kohalikud tegelevad peamiselt teekasvatamise ja -korjamisega, kalastamise ning riisikasvatusega. Kohalik valuuta on Sri Lanka ruupia, kuid suuremates poodides saab maksta ka krediitkaardiga. Turu ja teeäärsete poodide jaoks tuleks siiski varuda ka kohalikku sularaha. Ruupia kurss on kõrge, 1 EUR võrdub ca 161 ruupiaga. Sri Lankale reisimiseks eestlastel viisat vaja ei ole, tuleb vaid enne reisi vormistada internetis ETA - ehk registreerimine, mis see maksab 20 USD. Lennud toimuvad Colombo lennujaama. Lennujaamast Colombo linna on ca 32 km, sõidule kulub aga sõltuvalt liiklusest ca 1-1.30h.
Põhiline turismipiirkond on saare lõuna- ja keskosas, saare põhjaosas on vähem turvalisem ning vähem turistiatraktsioone ning turistid sinna üldjuhul ei reisi.
Sri Lanka liiklus on vasakpoolne ning liiklemine suhteliselt keeruline, kuna teemärke on väga vähe, vahemaad on pikad ja teed ei ole heas korras. Olemas on ainult 1 kiirtee ning tuleb arvestada sellega, et liiklemine ühest punktist teise võtab väga palju eaga, kuna tulenevalt kehvadest teeoludest sõidukiirus ongi ca 50-60 km/h. Mõistlik on rentida auto koos autojuhiga, kes oskab kõige efektiivsemal viisil sõidutada sinna, kuhu vaja. Lühemateks sõitudeks on levinud sõiduvahend nii kohalike kui ka turistide hulgas nn. „tuk-tuk“, mille hinnad on mõistlikud.
Maldiivi Vabariik koosneb 26-st atollist, mille alla kuulub kokku 1193 saart. Saared on ligikaudu 700 km laiusel alal ja nende keskmine kõrgus merepinnast on ca 1 km. Aastaringselt on sooja ca 28°C, novembrist aprillini on soe ja rahulik kliima, maist oktoobrini on tuulisem ja natuke võib sadada vihma. Rahvaarv on ca 395 000 elanikku ja maldiivlased on moslemi usku. Maldiivide pealinn on Male, kus elab ca 150 000 elanikku, kes elavad 2 km2 suurusel saarel ja maailmas kõige tihedamini asustatud saar. Põhiline ekspordi toode on tuunikala, peamine tegevusala on turism. Kohalik valuuta on rufiyaa, kuid kuurortides saab igal pool maksta USD-ga ja EUR-ga ning krediitkaartidega. Väiksematel saartel tuleb siiski ostude eest kohalikus valuutas tasuda. Töönädal algab pühapäevast ja lõpeb neljapäeval. Nädalavahetus on reede ja laupäev. Shopata on võimalik Males, kus on häid kohalikke käsitöö kaupu, suveniire, kuurortides on ainult hotellide väikesed butiigid ja nendes on hinnad kallid. Rahvusvahelised lennud maanduvad Male lennujaamas ning kuuroti/hotelli lennatakse air taxiga ehk vesilennukiga, see on ca 15 inimest max mahutav väikelennuk ning olenevalt, millisele atollile lennatakse, kestab lend ca 20 minutit.
Maldiividele eestlastel viisat vaja ei ole, piiril võidakse küsida rahaliste vahendite olemasolu tõestust, kuid kogemus näitab, et seda ei küsita ja üldiselt läheb sisenemine riiki ladusalt.
Kas tänapäeval on reisimine turvaline? Tõesti, maantee- ja mereröövleid me ju üldjuhul ei kohta. Samas leidub nii palju pahatahtlikke inimesi, kes teiste lohakust või tähelepanematust kohe ära kasutavad. Seega me ise peaksime tegema kõikvõimaliku, et vältida reisil ebameeldivaid olukordi. Selleks Teile mõned nõuanded:
Kontrollige lahkudes oma asju.
Tekitage endale harjumus iga kord kusagilt lahkudes heita pilt tagasi, et midagi maha ei jäänud. Tõenäoliselt on Teil reisil olles palju rohkem asju kaasas, kui kodulinnas jalutades. Seepärast ei ole oma jaki või koti Pariisi kohviku lauda unustamine mingi ime.
Hoidke erinevad pangakaardid eraldi.
Tõenäoliselt kodus olles asuvad kõik Teie pangakaardid koos ühes rahakotis? Aga reisil olles ei ole see hea mõte! Hoidke vähemalt üks pangakaart või osa rahast eraldi või veel parem, jagage väärtuslikke asju oma reisikaaslasega. Kui Ta peaksite kõik oma pangakaardid kaotama, siis nende asendamine on väga keeruline ja ilma rahata Timbuktus olemine ei ole üldse mitte lõbus.
Ärge hoidke oma rahakotti pükste tagataskus.
Et vältida taskuvaraste huvi, ärge hoidke rahakotti pükste tagataskus, vaid pigem pükste esitaskus või siis jaki sisetaskus. Veel parem, hankige endale spetsiaalne rahatasku, mille saab kaela riputada või vööle panna, aga kindlasti särgi alla, mitte peale. Hea kui rahatasku oleks veekindel.
Tehke oma reisidokumentidest koopiad.
Enne reisi tehke kõikidest vajalikest reisidokumentidest (pass, viisa, reisikindlustus jne.) koopiad, jätke üks koopia koju jäävatele tuttavatele ja teine hoidke reisil originaaldokumentidest eraldi. Või saatke dokumentide koopiad e-mailile. Nii jäävad Teile koopiad alles ka siis, kui kohver peaks kaduma.
Reisieksperdil ilmus uus talvekataloog, mis kirjeldab meie pakutavaid reise ajavahemikul 01.10.2012-30.04.2013.
Kataloogis kirjeldatud reise saab meie veebis vaadata Reisikataloogi lehel või kui soovite, siis tervikliku pdf-failina (15 MB) oma arvutisse sikutada.
Perereisid - pakume 2-päevaseid lennureise Soome - Jõuluvana külla Lapimaale!
Suusareisid - Individuaalpakette on võimalik tellida Soome - Himosele, Tahkole ja Levile. Jätkame suusamajutusue pakkumist Rootsi - Are ja Norra - Trysili suusakuurorti. Lisaks müüme 1-nädalasi suusareise Alpidesse - Austriasse, Itaaliasse ja Prantsusmaale.
Linnapuhkus Euroopa suurlinnades - pakume alates 4-päevaseid individuaal reisipakette Euroopa suurimatesse ja põnevamatesse suurlinnadesse nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, Berliin, München, London, Dublin, Praha, Pariis, Amsterdam, Viin, Ateena, Madriid, Bracelona, Rooma, Milaano, Vilnius, Moskva, Peterburi, Trondheim, Reykjavik jne.
12. detsember
Koputus uksele. Esialgu ei saanud me midagi aru, hetke pärast taipasime, et keegi on ukse taga. Hüüdsime, et magame alles ja pole veel riides. Mingi aja pärast helises telefon ja keegi küsis, millal võib tulla minibaari üle vaatama. Tõusime siis üles ja avasime toapoisile ukse, kes vaatas minibaari üle ja lahkus. Aga meie uni oli rikutud.
Viimane Hurghada päev oli suhteliselt sündmustevaene. Meid ootas ees pikk sõit Hurghadast Kairosse (ca 6h). Buss pidi lahkuma Hurghada bussijaamast 13:30. Bussijaam nägi välja nagu mahajäätud ehitusplats, kuigi see bussijaam pidi neil uus olema. Huvitav, milline see vana siis välja nägi? Õnneks oli meie buss aga väga korralik. 70£ pileti sisse kuulus ka väike söögikarp mahla ja magusa koogikesega. Buss ise oli uus ja mugav. Ainsana häiris ehk rahulikku sõitu telekast kostuv Egiptuse komöödiafilm, mille araabiakeelsetest sõnadest peale “habibi” me midagi aru ei saanud.
Kairosse saabusime õhtul. Kuna Kairos on ostukeskused avatud vähemalt keskööni, tutvusime natuke pealinna kaubandusega ja hiljem einestasime kohalikus kohvipoes. Pean tunnistama, et Egiptuse sandwich oli maitsvam kui mistahes Ameerika kiirrestoranide hamburgerid.
10. detsember
Peale hommikusööki oli meil jäänud külastada veel kahte templit. Tõnäoliselt ei taha me nüüd tükk aega ühtegi templit vaadata.
Esimene neist oli üks maailma suurimaid templikomplekse Karnaki tempel, kattes enda alla 100 hektarit maad. Tundsime siin endid väga väikestena. Karnaki tempel on Giza püramiidide järel enim külastatud Egiptuse vaatamisväärsus. Templi erinevad osad on pühendatud kolmele Egiptuse jumalale: sõjajumalale Montu, peajumalale Amun-Re ja viimase naisele jumalanna Mut. Amun, Mut ja nende poeg Khonsu moodustavad Teeba triaadi.
Meie viimane tempel sel Niiluse kruiisil oli Luxori tempel, mille sissepääsu kaunistab obelisk, mille paariline viidi 1835. aastal Prantsusmaale ja see kaunistab nüüd Pariisi Concorde väljakut. Luxori tempel on samuti pühendatud Teeba triaadile ja tihedalt seotud eelnevalt külastatud Karnaki templiga. Vanas Egiptuses toodi kord aastas pidustuste aegu Amun-Re, Mut ja Khonsu pühadel paatidel mööda Niilust Karnaki templist Luxori templisse. Peale pidustusi viidi paadid ja jumalad jälle tagasi. Luxori templist viis isegi sfinkside allee Karnaki templisse, kuid praegu ei ole sellest pühast teest väga palju alles jäänud.
Viimastel tundidel enne kruiisi lõppu veetsime laeva päiksedekil. Pealelõunal aga alustasime konvoisõitu Hurghada poole. Kuna Egiptuses on olnud probleeme turistide turvalisusega, siis teatud marsruutidel liiguvad Egiptuses turismibussid ja –autod politsei saatel suures grupis.
7. detsember
Äratus Kairo-Aswani rongis. Ma arvan, et see öö oli üks vähim magatud öö minu elus. Mulle see rongi loksumine ei sobinud. Pealegi oli kogu aeg selline tunne, et kohe sõidab rong rööbastelt välja. Ja ülemisel korrusel magav sõbranna oli pidevas allakukkumise hirmus.
Hommikusöök toodi kell 08:00. See koosnes peamiselt erinevat liiki saiadest. Selle paari päeva jooksul olen aru saanud, et saia süüa egiptlased armastavad.
Kuigi pidime Aswani jõudma 08:30, saabusime alles 10:00. Selline hilinemine on Egiptuses täiesti tavaline.
Rongijaamas oli meil vastas esindaja, kes viis meid minibussiga 5 minuti kaugusel asuvasse kruiisilaevade sadamasse, kust algas me 4-päevane Niiluse kruiis.
Meie laeva nimi oli Sherry boat. Ametlikult on see 5*****, aga meie mõistes lukslaevast oli asi kaugel.
Kui jootrahad kõigile asjaosalistele (esindaja, autojuht, pakikandja) jagatud, maabusime lõpuks oma kajutisse. 5***** kajuti tase ei olnud, aga me olime rõõmsad, et see oli 4x suurem kui me rongikupee ja Egiptuse kohta väga kena.
Kuna meil oli lõunasöögini ligi 2h aega, otsustasime seda aega kasulikult kasutada ja päikesetekile päevitama minna. Olgugi, et oli detsember, mis on egiptlaste jaoks esimene talvekuu, trotsisime tuult ja nautisime Egiptuse sooja päikest.
Pärastlõunal oli meie esimene ekskursioon. Giid Peter, kellele meeldis, et teda kutsutakse eestipäraselt Peeteriks. Ta oli ka varem eestlastega kokku puutunud ja teadis isegi mõningaid eestikeelseid sõnu. Lisaks õppis ta neid reisi jooksul juurde.
Olen reisibüroos töötanud juba 6 aastat, aga pean tunnistama, et Egiptus kui eestlaste peamine turismisihtkoht, oli minul siiani külastamata. Olen alati mõelnud, et kui ma üldse kunagi peaksin Egiptusesse minema, siis kindlasti tahaks näha ka püramiide. Õnneks nii läkski…
Kui ma sain järjekordse vihje meie Egiptuse partnerilt, et ma ei ole ikka veel Egiptuses käinud, lubasin selle peale mõelda. Rääkisin mõttest sõbrannale ja nii sain endale ka toreda reisikaaslase.
Kuigi detsember on ilma poolest Egiptuse üks jahedamaid kuid, plaanisime oma reisi detsembri keskele, et oleks hea võimalus jõulukinke osta. Pealegi on seal igal juhul alati soojem kui meil.
5. detsember
05. detsembri pealelõunal 2007. aastal algaski me reis. Lendasime Kairosse läbi Praha Czech Airlines'i liinilendudega. Kuna kahe lennu vahel oli 5 tundi aega, kasutasime juhust Praha jõuluturu külastamiseks. Mõnus vaheldus lennujaamas lösutamise asemel.
Kairosse saabusime öösel kella 2 ajal. Meid oli eelnevalt hoiatatud Kairo suurusest, räpasusest ja kohutavast liiklusest. Esimesest asjast saime aimu juba lennukiaknast välja vaadates - tuledemeri oli muljetavaldav. Väidetavalt elab kogu Egiptuses ca 80 miljonit inimest, kellest Kairos (koos nendega kes sinna tööle sõidavad) pesitseb 20 miljonit.
Idee selleks reisiks sündis aprillis 2003, mil me esimest korda Floridas olles enne rendiauto loovutamist ja tagasilendu sõitsime Miami Beachi linna. Nägime uhkeid kruiisilaevu sadamas seismas ja hakkasime unistama reisist sellise pardal. See reis saigi teoks novembris 2007, juubelikingitusena abikaasa Ingrit'ile.
Carnival Cruises on maailma kõige suuremat laevastikku omav kruiisifirma, selle lipu all sõidab 23 laeva. Carnivalil on hulk tütarfirmasid: Holland America Line, Princess Cruises, Seabourn Cruise Line, Costa Cruises, Windstar Cruises ja ka Cunard Line, mis 20. sajandi alguses omas tolle aja suurimaid laevu Lusitania (valmis 1907) ja Mauretania. Nendega konkureerimiseks ehitati kuulus Titanic, mis 1912 hukkus. Carnival laseb tuleval suvel käiku uue laeva Carnival Splendor, mis teeb oma esimese reisi Londonist Põhja-Euroopa sadamatesse, nii et meiegi saame seda juulis 2008 Tallinna sadamas näha.
Carnival Triumph ankrus väikeses abajas
Laev Carnival Triumph mahutab 2700 reisijat ja 1000 meeskonnaliiget. Meie kajut 9291 oli 9. tekil, väga lähedal päevitustekile ja söögisaalile. Väljasõit Miamist oli väga kaunis: soe tuulevaikne õhtupoolik, selja taha jäämas kesklinna pilvelõhkujad, palmisaared villadega ning lõpuks ka hotellide rivid ja Miami Beachi liivarand. Järgmisel hommikul ootas meid kaunis liivarand ja soe läbipaistev vesi. See oli Half Moon Cay, väike saar Bahama saarestikus.
See 10 ruutkilomeetrine väikesaar kuulub Carnivalile. Olles sama suur kui Ruhnu Eestis, on ta kaetud troopilise, kuivataluva põõsastikuga. Reisijad viidi maale praamidega; esimestena said maale kokapoisid, kes panid põõsastevahelistes paviljonides käima grillid, et lõunasöök vabas õhus serveerida. Selle päeva nimi oli Rememberance Day – Meeldejätmise Päev ja see oligi ideaalne puhkepäev: pilvitu taevas, lumivalge liiv, soe ja läbipaistev vesi, hea toit, reggae muusika, mida esitas laeva rastapatsiliste poiste bänd.
Sri Lanka saar asub India ookeanis, India tipust natuke lõuna pool. Sri Lanka ei ole Eestiga võrreldes väga palju suurem riik, kuid inimesi elab seal tunduvalt rohkem. 20 miljonit elanikku 65 610 km²-l võib meie jaoks harjumatu olla. Suurema osa Sri Lanka elanikest moodustavad singalid, ülejäänud osa tamilid ja teised etnogrupid. Ka ametlikeks keelteks on sinhala ja tamil, kuid ajaloo tõttu räägivad paljud ka inglise keelt ja kohalikud moslemid muidugi araabia keelt. Peamine usk on budism, teised religioonid on hinduism, islam ja kristlus. Kui Colombo välja arvata, siis on srilankalased kinni oma vanades tavades. Näiteks ei ole naistel sobilik ilma saatjata õhtul hilja väljas käia ja maakohtades lepitakse veel kokku abielusid. Turistidega on srilankalased väga sõbralikud. Ja isegi, kui kohalikud ootavad oma teenuste eest väikest tasu, ei muutu nad liiga pealetükkivaks.
Sri Lanka reis saab tavaliselt alguse Colombo lennujaamast, mis üllatusena ei asugi äripealinna Colombo külje all, vaid sellest umbes tunnise autosõidu kaugusel. Kuigi enamus inimesi peab Sri Lanka pealinnaks Colombot, on tegelikult ametlik pealinn hoopis Sri Jayawardenepura. Sellest hoolimata on Colombo Sri Lanka suurim linn. Tüüpilise Aasia suurlinnana on siin suhteliselt tolmune ja kärarikas. Linn on täis signaalitavaid autosid, kiirustavaid tuk-tuk'e (kolmerattalisi avatud sõidukeid), autode vahel põiklevaid mootorrattaid, sagivaid inimesi ja hulkuvaid koeri. Uhkete kõrghoonete kõrval ilutsevad kaunid pühakojad ja lagunevad räämas elamud - Segu rikkusest ja vaesusest. Colombo on Sri Lankal ainus linn, kus on olemas suured ostukeskused, kust leiate nii odavaid tuntud firmade riideid, kohalikke meeneid, maitseaineid ja kõike muud vajalikku. Väljaspool Colombot on võimalik oma ostud teha väiksemates poodides või kaubelda tänavakaubitsejatega.
Sri Lankas on küll kaunid rannad, mis asuvad lääne- ja lõunarannikul, kuid sellest hoolimata oleks viga, jätta reisikavast välja suurem või väiksem ringreis sisemaal. Veetes puhkuse vaid rannas, jääb tõeline Sri Lanka olemus tabamata. Ainukeseks ringreisi miinuseks on saare aeglane liiklus, mis tähendab, et mõni päev võib sõitmisele pool päeva kuluda. Sellegi poolest on asi seda väärt - sellel saarel on pakkuda nii mõndagi põnevat.
Helsingi ühepäevareis on eestlaste jaoks imelihtsalt teostatav. Tänu laevafirmadele, kes aina paremaid ja kiiremaid laevu ehitavad, jõuab Tallinnast Helsingisse sama kiirelt kui näiteks Tartusse. Helsingi ostuvõimalused oleme endi jaoks juba leidnud. Sealsetes kauplustes uusi jalanõusid või riideid jahtides, võid kindel olla, et vähemalt mõne kaasmaalasega sinu teed ikka ristuvad.
Minu Helsingi ühepäevane reis viis mind seekord hoopis kunstiradadele. Õnnestus käia nii Espoo WeeGee näitustekeskuses kui ka Helsingi Sinebrychoffi väliskunsti muuseumis. Muuseumides kahjuks ühtegi eestlast peale oma reisikaaslaste silma ei hakanud. Ju siis ei ole eestlaste hulgas Soome muuseumide külastamine väga populaarne. Sellest on kahju, kuna Soome muuseumid on huvitavad ja väärt külastamist.
WeeGee näitustekeskus asub Espoos Tapiola keskuses. Kes oma autoga Soome ei tule, saab kiirelt (umbes 15 minutit) bussiga Helsingi bussijaamast WeeGee keskuse ette. Helsingist lähevad bussid: 106, 106T, 110, 110T, 110TA, 194, 194A, 194N. WeeGee majas on 5 erinevat muuseumi, kunstigalerii „Aarni“, meedia- ja elektroonilise kunsti keskus „Cartes“, muuseumipood, laste kunstikool ning kohvik. Tähtsaim 5 muuseumi hulgas on kindlasti Espoo Moodsa Kunsti Muuseum ehk meeldejääva lühinimega EMMA. Lisaks EMMA'le asuvad siin Espoo Linnamuuseum, Helinä Rautavaara Muuseum, Soome Mänguasjamuuseum ja Soome Kellamuuseum.
Espoo Linnamuuseumi püsiekspositsioon annab kiire ülevaate Espoo linna ajaloost. Teises saalis toimuvad külalisnäitused, kus kuni 24. veebruarini 2008 tutvustatakse läbi Soome ajaloo erinevaid peakatteid. Milliseid mütse on kantud ja miks neid on kantud. Huvitav näitus, mis pakub huvi ja tegevust ka lastele.
Soome Mänguasjamuuseum meeldib tõenäoliselt nii noortele kui vanadele. Igaüks meist peaks siit oma lapsepõlveajastu mänguasjad üles leidma. Vanimad mänguasjad kuuluvad 20. sajandi algusesse. Uuemad on juba tänapäevast.
